Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ja alamjooksul Voo jõgi.
 Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani.
 Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.
 Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
 Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala, kus muu hulgas asuvad Võhandu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim on Viira veskimüür.